Email - lauridag@gmail.com
Facebook - https://www.facebook.com/lauridag


Igale unarussejäänud hoonele oma kunstnik, palun!

On laupäeva õhtu ja ma sõidan kontserdile. Tavaline. Aga midagi on ometi teisiti. Ma sõidan Laukale.
Millal ma viimati üldse Laukal käisin? Vist umbes 25 aastat tagasi. Siis, kui siin oli veel bensiinijaam ja teeäärses putkavaremes pood. Natuke olen pabinas, kas ikka leian õige koha üles. Aga seda mõtet ei pea pikalt mõtlema, sest kohe olengi kohal.
“Ega see maja nüüd ilus küll ei ole,” mõtlen. Aga see pole ju tähtis. Tähtis on see, mis seal sees hakkab saama. Ma olen eriliselt elevil, sest mul on meeles Lauri-Dag Tüüri sõnad kontserdi­tutvustusest: “Muusika aitab kirjeldada maailma, millega ma aeg-ajalt justkui mingi kontakti saavutan. See on üks avaram maailm, mis avab ennast hetkedel, mil näen enda ümber imet.”
Ma pole tema kontserdil kunagi varem käinud, aga ma olen millegipärast kindel, et ta oskab mind sinna maailma viia ja ma tahaks väga seda näha. Mu ootused on väga kõrged, kui ma selle vana, täiesti suvalise kuivatihoone uksest sisse astun.
Ja ma ei pea pettuma.
Tüüri muusika ja Kivi video­installatsioon koos ümbritseva ruumiga tõstavad kõigest igapäevasest kõrgemale ja viivad täiesti teise olemise laadi. Telliskivi­seintele projitseeritud merelained ja tuules õõtsuvad puud koos müstilise elektroonilise muusikaga tekitavad tunde, nagu hõljuks kosmoses. Või pigem mingis soojemas ja mõnusamas kohas.
Täielikust varvastega maast lahti laskmise tundest puudub vaid kiik, milles oleks tahtnud selle kõige saatel loksuda.
Vabalt võib olla, et kontsert oleks esile pääsenud ka mõnes tavalisemas paigas. Vabalt võib olla, aga mul on hea meel, et see viidi just sinna.
Mul on hea meel, et ma sain üle 25 aasta minna jälle Laukale. Ja mul on hea meel, et see vana kuivati leidis üheks päevaks uue sisu ega pidanud nukralt tee kõrval ootama, mis temast saab.
Kui ma midagi veel sooviks, siis ainult seda, et iga unustusehõlma vajunud hoone leiaks kellegi, kes oskaks teda kunstiga täita.

Piret Eesmaa

http://www.hiiuleht.ee/2020/08/igale-unarussejaanud-hoonele-oma-kunstnik-palun/


Suvemuusikast Hiiumaal: IX Pühalepa muusikafestival

Laupäeva hilisõhtul pakkus Lauka kultuuriveskis muusikalist vaatemängu Lauri-Dag Tüür (1981, lõpetanud muusika­akadeemias elektronmuusika ja kompositsiooni eriala, loonud teatri- ja filmimuusikat, mänginud kitarri bändides). Õieti võiks elektroonilist kõlavoogu, videopilti ja autori kitarrisoolosid ühendavat kooslust nimetada audiovisuaalseks nägemuseks või lausa tähendamissõnaks. Ekraanil kulgesid unenäoliseks võõritatud mustvalged maismaa- ja meremaastikud, virvendas ürgelement vesi, pärilikkusaine ahel ning eri informatsiooni kandvate vöötkoodide triibustikud. Pildivoogu valitses liikumine. Otsekui sügavikust võrsuvatele tugihelidele toetudes kasvasid minimalistlikest kitarrisoolodest välja ohutunnet tekitavad, kõrgpunktides halastamatult – või saatusliku kiretusega – pulseerivad kõlamassiivid. Sümbolikeelest ja muusikast aimus eksistentsiaalset ängi või vähemalt imestust: mis on maastike „taga“ ja kes on koodi autor? Kahtlane, kas ka Lauka küla elanikud ja muu publik seda just nii tajus, aga kohavaim – vana viljakuivati, avatud uksest sisse hoovamas Hiiumaa lõhnav suvehämarik – juhtis kujutluse Suure Saladuse poole küll.

Evi Arujärv

https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/suvemuusikast-hiiumaal-ix-puhalepa-muusikafestival/



UUS EESTI BIIT - Lauri-Dag Tüür

Oled öelnud, et sinu jaoks on muusikas oluline pikema vormi loomine, mis haaraks kuulaja kaasa ega laseks teda lahti enne lõppu. Mida sa oma loominguga kuulajale lood ja mida sa tahad sellega edasi anda?

Muusika aitab kirjeldada maailma, millega ma aeg-ajalt justkui mingi kontakti saavutan. See on üks avaram maailm, mis avab ennast hetkedel, mil näen enda ümber imet. Mul puudub oskus anda seda edasi sõnadega, seetõttu on minu väljendusvahendiks muusika. Pikem vorm annab võimaluse sellesse abstraktset laadi kohta sügavamale sisse minna.

Kuidas „Polar Night Jet” sündis ja mis lugu see jutustab

„Polar Night Jet” sündis suuresti kümme aastat tagasi. „Arcus Cloud” oli esimene lugu, mille tegin pärast bänditegevuse lõpetamist. Mäletan, et olin ühel sügisel paar nädalat üksi Hiiumaal ja randades jalutades hakkas kujunema üks sügistormidest kantud vorm. Seda oli vaja hakata helidesse tõlkima. „Polar Night Jeti” algimpulsiks oli aga näiteks Gaspar Noé „Ootamatu tühjus”, mis just siis kinno jõudis. Kui hakkasin panema kokku plaati värskemast materjalist, siis avastasin, et kahest varasemast ja ühest natuke uuemast loost („Metamorphosis”) moodustub hea tervik ja esmalt oleks vaja see albumiks vormistada. Ma ei tahaks hakata kuidagi sõnastama, millest see lugu jutustab. Esiteks põhjusel, et ma ei oska, ja teiseks ma arvan, et oma isikliku narratiivi loob iga kuulaja endale ise ning minu muusika aitab tal sellesse sisse minna. Mulle on alati tundunud, et muusika on kuulaja oma. Arvan, et olulisem sellest, mida mina mõelnud olen, on see, kuhu muusika kuulaja viib.

Mis sulle „Ootamatu tühjuse” puhul mõjus? Mis teised linateosed on sind pildikeele või muusikaga köitnud?

Mulle toimis selle atmosfäär. Mäletan, et olin mitu päeva selle filmi mõju all. Värskematest elamustest meenub Andrei Zvjagintsevi „Leviaatan”. Samuti Ben Riversi ja Ben Russelli „Loits pimeduse peletamiseks”. Selle filmi puhul meeldis mulle väga julge vormilahendus. See on miski, mis mind ka muusikas väga huvitab. See, et sa jõuad kuhugi, kuhu sa ei oleks osanud ette kujutada.

Kuigi plaadi lood on valminud kümme aastat tagasi, mõjub see ometi ajakohaselt. Mil määral sa muusika loomisel zeitgeist’ist lähtud?

Ega ei lähtu. Teadlikult vähemalt mitte. Mul tekkis lapsena harjumus elada rohkem oma väljamõeldud kui pärismaailmas ja võib-olla seetõttu ei tundnud ma erilist vajadust kollektiiviga suhestuda. Ma justkui jälgiks ühiskonda kõrvalt, mitte ei ole osa sellest. Kohalolekut tunnen siis, kui olen üksi looduses. Kui muusikatrendidest rääkida, siis poolnaljaga võin öelda, et paar kuud tagasi sattusin nägema rahvusvahelist plaadimüügi edetabelit ja avastasin, et esikohtadel olijate nimesid nägin esimest korda.

Kas sulle tundub, et su looming on nende aastate jooksul muutunud?

Raske öelda. Iga uue looga alustan justkui otsast peale, millegi uuega.

2014. aastal andsid sa Plektrumi festivalil metsakontserdi, kus kasutasid ka metsahelisid. „Polar Night Jet” viitab samuti suhtele loodusega. Mil määral loodus praegu su muusikat dikteerib?


Ma ei ütleks, et loodus dikteerib mu muusikat, aga looduses viibides tunnetan selgemalt oma kohta maailmas. Oluline eristub paremini ebaolulisest. See loob hea pinnase loometegevuseks. Linnakeskkonnas kipun ma enda jaoks natuke kaotsi minema ja inspireeritud seisundi saavutamine on keerulisem.

Sa oled loonud muusikat ka filmidele, sarjadele, dokfilmidele, näitustele ja teatrietendustele. Mille järgi sa tavaliselt otsustad, mis töid sa vastu võtad?


Tuleb tunnistada, et ma ei ole pidanud eriti töid ära ütlema. Ju siis on pakutud parajas koguses ja huvitavaid asju. Mul on ühtlasi vedanud, et olen sattunud tegema koostööd inimestega, kes on mind usaldanud ja andnud tihtipeale täieliku loomevabaduse. Selle eest olen ma neile väga tänulik.

Sa mainisid, et sinu jaoks on oluline, kuhu su muusika kuulaja viib. Kas sulle endale meenub mõni kontsert või helitöö, mis on tekitanud täiesti omamoodi maailma?


Iga kontsert tekitab ilmselt mingi oma maailma. Iseasi on see, kui palju see maailm konkreetset kuulajat kõnetab. Esimesena meenub aastal 2009 toimunud Arild Anderseni trio kontsert Mustpeade majas. See oli vapustava energiaga ja on seetõttu väga eredalt meelde jäänud.

Mariliis Mõttus

https://www.muurileht.ee/uus-eesti-biit-lauri-dag-tuur/


A Miscellany Of Tasteful Music


Lauri-Dag Tüür
 is a composer from Estonia, a country whom I have a deep love for and who have given presented two equally fine composers whom I admire (Arvo Pärt and Erkki-Sven Tüür).

Lauri-Dag’s
 work compares favorably to these legends, as Polar Night Jet reminds me of works by a more freeform Popol Vuh, Paul Schütze or Steve Roach, yet with an aura of a field recording about it. The percussion work is very engaging, so ambient it isn’t – it hooked me about 5 minutes into the release.

According to the composer, the three pieces should be perceived as one symphony. I concur. Everything flows together naturally. One of the best albums I’ve heard in a while.

https://amiscellany.info/2020/05/07/music-lauri-dag-tuur-polar-night-jet/


TERMINAL 313

***** LAURI-DAG TÜÜR – POLAR NIGHT JET (SELF-RELEASED 2020)

Appearances could be deceptive. A Bandcamp release with three long tracks of about 45 minutes in total and abstract photo artwork by Hannes Unt, “Polar Night Jet” looks like another journey in the fields of ambient. It’s confirmed by the first tones of the opener “Arcus Cloud”, when gleaming sound crystals are droning at sub-zero temperatures and illuminating the way to textures familiar to fans of the Estonian electronics guru Sven Grünberg. But the calmness is deceptive too, when a flock of distracted ravens abandon their positions to seek cover from fast-approaching whirlwind. Train-like percussion appears with didgeridoo and mouth harp effects, before returning to the placidity of the beginning.

The second tune “Polar Night Jet” arrives in a similarly pensive manner, when a melancholic guitar player is slowly passing an abandoned gas station at Madrugada Eterna. The scenery is distorted with hydraulic rhythms emerging from the ambush, turning the title track into a nasty churn. For a while abruptly barred by a commemorative wall of lost souls, dancing to oblivion resumes in the haze of Frankfurt’s late EBM and trance temple Dorian Gray. The first half of “Metamorphosis” is an experimental challenge with crawling drones, shredded rhythms and voice effects straight from a nightmare factory. The rest commences with a renegade view on symphonic orchestra, an array of instruments exposed to a dark ambient mindset, before the rule of avian wildlife is introduced.

Lauri-Dag Tüür is an Estonian composer and musician, remarkably a graduate in the field of electronic music and composition at the Estonian Academy of Music. He has played guitar in the Estonian groups Loom, Luarvik Luarvik and Melmachas, and performed live since 2010. He has written scores for several films and stage plays. “Polar Night Jet” is his first album and in a way it starts from ‘the beginning’, as the tracks were written about ten years ago. For sure a very promising start with a wealth of expressive sounds.

https://terminal313.net/2020/05/lauri-dag-tuur-polar-night-jet-self-released-2020.html

Valged täpid mustas öös

Lauri-Dag Tüür tõi välja kaheksa aasta vältel kogutud teosed ja uudisloome, 
millest ainult üks teema oli varem kõlanud teatris.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/valged-tapid-mustas-oos/

Aktiivsed unenäod Kumu galeriides

Suure unistajana on Lauri-Dag Tüüri eesmärk viia kuulaja endaga kaasa teistesse reaalsustesse 
ning see õnnestus ka seekord igati.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/aktiivsed-unenaod-kumu-galeriides/